Päris mitu päeva on eelmisest postitusest möödas. Sellel ka oma põhjus – olen maksimaalselt üritanud panustada oma bakatöösse (mis lõpuks ometi vist päriselt sujuma hakkab) ja vahepeal käisin ka Tallinnas sõbranna sünnipäeval.

Teadsin juba ette, et see sünnipäev ei tule kohe kindlasti mitte paleo ja ma mõnes mõttes ka valmistusin selleks, et seda patustamist ikka tõeliselt nautida 🙂 Rukkipala-sarnased korvikesed natukese merevaigu ja pooliku kirsstomatiga olid vist mu lemmikud, aga veel salat ja krõpsud ja kondenspiimakook.. wow. Mmmmm! Nii hea oli. Ja sellest suurest pugimisest toibub mu keha vist siiamaani. Samuti alkoholist.. Jõin ühe siidri ja peaaegu kaks rummi-Sprite’i koksi. Öösel oli uni vägaväga rahutu ja kuna äratus oli varajane, kuskil kl 8 (tegelt ärkasin pool tundi enne äratuskella, ei saanud lihtsalt magada enam), siis jäi see uni ka üsna lühikeseks. Sain Tartu-Tallinn ja tagasi bussipiletid nii soodsad (3 euri üks ots!), et sellepärast pidin vara ärkama ja bussile kiirustama.

Enne sünnipäeva ja pärast sünnipäeva olen ikka tubli paleojärgija olnud, kuigi.. Kui Risto leiba röstib, hakkavad mul küll neelud tööle. Oi, see on raske 😀 Aga üks päev tegin talle kartuliputru ja selle järgi ei isutanudki. Ma isegi ei maitsenud seda, ta ise ütles, kas on mage või ei ole.

Kulinaarsetest katsetustest:

  • Eelmisel nädalal tegin 3 korda kotlette – jah, kolm korda 🙂 Mingisugune kotletihullus tuli peale, sest neid on lihtsalt nii mugav haarata ja süüa. Kaks korda tegin vist lihtsalt niisama kodusest hakklihast mingite variatsioonidega kotlette. Üks kord panin riivitud porgandit sisse, teinekord vist ei pannud. Aga kolmandad kotletid olid hoopis kana-avokaado kotletid (kliki, et retsepti näha), mida ma tegin vist küll hoopis kalkunihakklihaga, sest see oli odav. Uskumatult head.
  • lillkapsatortillaProovisin ära lillkapsatortillad (vt pildil koos kotleti ja tomatiga 🙂 ). Nende tegemiseks kulus mul üks keskmisest natuke väiksem lillkapsapea ja sellest tuli ainult 7 tortillat. Need said kõik samal päeval otsa (õnneks ei söönd ma neid kõiki üksi ära). Ideaalne oleks, kui saaks teha näiteks kümnest lillkapsast meeletu koguse neid valmis ja pista sügavkülma, et sealt neid siis järjest üles sulatada ja süüa.. mmmmm! Põhimõtteliselt megahea lahendus paleoleivale + üpris toitev. Retseptis on kirjas, et peab vedelikku sealt välja väänama jne, aga kuna mul sellist riistapuud nagu marlirätik polnud, siis ma lihtsalt viskasin puru hästi madala kuumusega pannile ja lasin neil vist mingi 20 minutit seal auruda, ise pidevalt segasin. Lõpus jäi mul see taigen natuke vedel (retseptis kirjas, et vooli käte vahel parajad tortillad), niiet ma lihtsalt tõstsin lusikaga ahjupannile ja ajasin laiali ja ühel hetkel keerasin ümber.
  • salat lounaksTavapäraseks lõunasöögiks on saanud salat kõigest, mis külmkapis parasjagu on. Näiteks juuresolev pilt ei ole küll eriti kaubandusliku välimusega (ja pool salatit on juba ära söödud), aga seal sees on tomat, kurk, ise tehtud pikkpoiss (kus sees on hakkliha, kapsas, sibul..), punane sibul, murulauk (turult saab), majonees (kahjuks poe oma.. Luban, et varsti teen ise ka!), keedetud muna.. ja kindlasti midagi veel, mis mulle ei meenu. Olen lõunaks söönud ka omletti.
  • Eile hommikul tehtud banaanipannkookide sisse lisasin ka natuke purustatud piklikke pähkleid (Beti tõi Ristole tänutäheks kooliasjadega abistamise eest kaks pakki pähkleid ja ühe sees oli megapalju selliseid piklikke pähkleid, mida korraga ei saa palju süüa. Ja siis ma otsustasin et ma purustan neid – tegin enne noaga väiksemateks tükkideks ja siis saumiksriga kausis jahuks), ja see puru tegi bannkoogimaitse paljju mahedamaks! Kui see üleliia magus banaani maitse üle viskab, siis see pähklipuru on (Y)
  • Kõige viimane ja kõige lahedam katsetus praegu oli eileõhtused trühvlid! Käisime eile Railiga Kaupmehe laos ja seal olid datlid nii hea hinnaga (ja ilma mingisuguste glükoosisiirupi vm lisanditeta, millega neid tavapoes üldjuhul müüakse), et just trühvlite tegemise nimel pidin neid ostma. Ja siis ma eile õhtul hakkasin tegema – koorisin maapähkleid, leotasin neid natuke vees, siis lõikasin datlid hästi peeneks, et purustamine saumiksriga võimalikult valutu oleks. Aga see saumiksriga purustamine on ikka eriti totakas töö ausalt öeldes. Mul ei ole saumiksril eraldi potsikut, millel käiks ka kaas peal ja tegin seda tavalises pisikeses kausis. Kuna teadsin, et eelmine kord neid pähkleid purustades oli terve köök seda puru täis, siis seekord leiutasin mingisuguse fooliumist katte, mida kausi peal ja saumiksri ümber hoidsin, et see puru igale poole laiali ei lendaks. Köök puhtaks ei jäänd – kaugel sellest.. Ja saumiksril pidin laskma mitu korda “maha jahtuda” (st ma ei viitsinud väga kaua ka oodata). Lõpuks oli tulemuseks üsnagi arvestatav kleepuv mass, mis pidevalt jäi saumiksri sisse kinni ja pidi lusikaga seda sealt välja koukima (soovitan soojalt samal ajal näpp NUPU pealt ära võtta, ma mitu korda unustasin ja kogemata vajutasin). Kuigi sisse jäid mõned terved pähklid, siis ma ei tahtnud rohkem saumiksrit piinata ja otsustasin sellest trühvlid ära voolida. Said isegi täitsa asjalikud ja arvestatavad pallikesed. Retseptis oli küll kirjas, et veereta ka kakao sees, aga kell oli nii palju, et ma lihtsalt ei viitsinud enam sellega jännata ja nii see jäi. Panin kakaod ikka sinna sisse ka, nagu retseptis kirjas. Ainult, et retseptis on kreeka pähklid, aga neid ma eriti ei fänna, ja vaniljeekstrakt, mida mul pole – niiet neid ma ei pannud.datli-maapahklitrühvlid

Järgmise korrani!

Advertisements